Kui oled otsustanud, et ETF-id sobivad sulle (kui see otsus on veel tegemata, alusta meie ETF vs üksikaktsiad artiklist), ootab ees järgmine küsimus: milline ETF? Platvormidel on valikus sadu fonde krüptiliste nimedega nagu „iShares Core MSCI World UCITS ETF (Acc)“ ja alustajal on lihtne selle rägastiku ees käega lüüa.
Tegelikult jaguneb valdav osa alustajale olulisi ETF-e nelja-viide suurde tüüpi. Kui mõistad tüüpe, muutuvad ka nimed loetavaks. Selles artiklis võtame need järjest läbi.
Kiire ülevaade: peamised ETF-ide tüübid
| Tüüp | Mida sisaldab | Kellele sobib | Peamine risk |
|---|---|---|---|
| Maailmaturu ETF | 1500+ firmat arenenud (ja osal juhtudel areneva) turu riikidest | Alustaja, kes tahab ühe fondiga kõik kaetud | Turu üldine langus |
| S&P 500 ETF | USA 500 suurimat börsifirmat | Investor, kes usub USA turu jätkuvasse eduloosse | Kontsentratsioon ühte riiki ja valuutasse |
| Sektorifond (nt tehnoloogia) | Ühe valdkonna firmad | Edasijõudnu, kes teadlikult võtab suunatud riski | Kogu sektori langus korraga |
| Dividendifond | Regulaarselt dividende maksvad firmad | Rahavoogu sooviv investor | Sageli madalam kogutootlus kasvufirmadega võrreldes |
| Võlakirjafond | Riikide ja ettevõtete võlakirjad | Konservatiivsem investor, portfelli tasakaalustaja | Intressimäärade tõus langetab hinda |
Maailmaturu ETF: „osta kogu maailm korraga“
Maailmaturu fondid järgivad indekseid nagu MSCI World (arenenud riikide ~1500 suurfirmat) või FTSE All-World (lisaks ka arenevad turud). Ostes ühe osaku, saad korraga tükikese Apple'ist, Nestlést, Toyotast ja tuhandetest teistest.
Tugevused: maksimaalne hajutatus ühe ostuga, ei mingit vajadust arvata, milline riik või sektor „võidab“. See on põhjus, miks paljud pikaajalised investorid kasutavad just seda tüüpi oma portfelli tuumana.
Nõrkused: tootlus ongi maailma keskmine, mitte rohkem. Ja „maailm“ on tegelikult USA-kaldu: USA firmad moodustavad neist indeksitest tavaliselt 60–70%, sest indeksid kaaluvad firmasid turuväärtuse järgi.
Nimede lugemine: UCITS tähendab Euroopa investorile sobivat regulatsiooni (neid saadki Euroopa platvormidelt osta), Acc (accumulating) tähendab, et dividendid reinvesteeritakse automaatselt fondi sisse, Dist (distributing) tähendab, et dividendid makstakse sulle välja.
S&P 500 ETF: panus Ameerika suurfirmadele
S&P 500 on ilmselt maailma tuntuim indeks: USA 500 suurimat börsiettevõtet. Selle järgi liikuvaid ETF-e on palju ja nende kulud on ühed madalaimad üldse (valitsemistasud alates ~0,03% aastas).
Tugevused: ajalooliselt tugev pikaajaline tootlus, madalad kulud, USA turg on maailma likviidseim ja läbipaistvaim.
Nõrkused: kogu raha on ühes riigis ja sisuliselt ühes valuutas (USD). Kui USA turul või dollaril läheb kehvasti, läheb sinu portfellil ka. Lisaks on suurimate tehnoloogiafirmade osakaal indeksis kasvanud nii suureks, et S&P 500 on varasemast kontsentreeritum.
Levinud küsimus: „kas võtta maailmaturg või S&P 500?“ Aus vastus: see on üks investeerimismaailma igavesi vaidlusi ja mõlemal leerul on argumendid. Maailmaturu fond on hajutatum, S&P 500 on ajalooliselt tootnud rohkem, aga ajalugu ei garanteeri tulevikku. Otsus sõltub sellest, kui palju USA-riski sa teadlikult võtta tahad.
Sektorifondid: tehnoloogia, tervishoid, roheenergia
Sektorifond ostab ühe valdkonna firmasid, näiteks Nasdaq-100 (USA suurimad tehnoloogia-kaldu firmad) või kitsamad teemafondid (pooljuhid, roheenergia, küberturvalisus).
Tugevused: kui sektor kasvab, kasvab su raha turust kiiremini.
Nõrkused: see töötab ka vastupidi, ja sektori langused on valusad (tehnoloogiasektor on ajaloos kaotanud languste ajal ka üle poole väärtusest). Teemafondide lisaprobleem: nad luuakse tihti täpselt siis, kui sektor on moes ja hinnad kõrged.
Ausalt: sektorifond ei ole alustaja esimene ost. See on pigem tuum-satelliit lähenemine: väiksem, teadlik panus portfelli äärel, mitte põhi.
Dividendifondid: regulaarne rahavoog
Dividendifondid valivad firmasid, mis maksavad regulaarselt ja stabiilselt dividende (nt „dividend aristocrats“ tüüpi indeksid, kuhu kuuluvad aastakümneid dividende kasvatanud firmad).
Tugevused: regulaarne rahavoog kontole, mis on psühholoogiliselt motiveeriv ja sobib neile, kes tahavad investeeringutest jooksvat tulu.
Nõrkused: dividend ei ole tasuta raha, see on osa firma väärtusest, mis makstakse välja. Dividendifondide kogutootlus on sageli madalam kui laiapõhjalisel turul, sest kiirekasvulised firmad (kes dividende ei maksa) jäävad valikust välja. Eesti investorile lisandub maksunüanss: väljamakstavad dividendid võivad investeerimiskonto süsteemis tähendada rohkem arvepidamist ja välismaal kinnipeetud maksu ei pruugi alati tagasi saada. Kogumisfaasis on Acc-tüüpi fond enamasti maksuefektiivsem valik.
Võlakirjafondid: portfelli rahustaja
Võlakirjafondid ostavad riikide ja ettevõtete võlakirju. Nende roll portfellis pole kiire kasv, vaid kõikumiste vähendamine: aktsiate languse ajal käituvad kvaliteetsed võlakirjad üldjuhul rahulikumalt.
Alustajale, kes investeerib pikaajaliselt ja väikeste summadega, ei ole võlakirjafond enamasti esimene vajadus. Nende roll kasvab siis, kui portfell on suurem ja eesmärk (nt raha kasutamine) läheneb.
Kuidas alustaja selle info kokku paneb?
Lihtne mõtteraam, mida paljud pikaajalised investorid kasutavad:
- Portfelli tuum: üks laiapõhjaline fond (maailmaturg või S&P 500 tüüpi), mida ostad regulaarselt, ükskõik mis turul toimub
- Võimalikud lisad hiljem: sektorifond või dividendifond väiksemas osakaalus, kui sul on selleks teadlik põhjus
- Reegel, mis säästab kõige rohkem raha: ära kogu fonde nagu kleepse. 1–3 fondist piisab enamikule täiesti, 8 fondiga portfell on tavaliselt lihtsalt segasem, mitte hajutatum (fondid kattuvad omavahel niikuinii)
See on hariduslik raamistik levinud lähenemiste kirjeldamiseks, mitte personaalne investeerimissoovitus. Sobiv valik sõltub sinu eesmärkidest, ajahorisondist ja riskitaluvusest.
Korduma kippuvad küsimused
Mis vahe on ETF-il ja indeksfondil?
Igapäevakasutuses tähendavad need enamasti sama asja. Täpsemalt: indeksfond on fond, mis järgib indeksit; ETF on börsil kaubeldav fond. Enamik alustajale olulisi ETF-e ongi indeksit järgivad börsil kaubeldavad fondid.
Mida tähendavad Acc ja Dist fondi nimes?
Acc (accumulating) reinvesteerib dividendid automaatselt fondi, Dist (distributing) maksab need sulle välja. Pikaajalisele kogujale on Acc enamasti mugavam ja Eesti investeerimiskonto süsteemis ka maksude mõttes lihtsam.
Miks peab Euroopa investor valima UCITS fondi?
UCITS on Euroopa fondiregulatsioon ja Euroopa platvormid (sh Lightyear ja IBKR Euroopa klientidele) pakuvadki peamiselt UCITS fonde. USA-s registreeritud ETF-e Euroopa tavainvestor üldjuhul osta ei saa.
Kas kõrgem valitsemistasu tähendab paremat fondi?
Ei, pigem vastupidi. Sama indeksit järgivad fondid teevad sisuliselt sama tööd, seega vali sarnaste seast madalama tasuga. Laiapõhjalise indeksfondi mõistlik tasu on tänapäeval 0,03–0,3% aastas.
Kust neid ETF-e osta saab?
Eesti alustajale on levinuimad valikud Lightyear ja Interactive Brokers, võrdlesime neid põhjalikult siin. Ka LHV Kasvukonto ostab sinu eest just ETF-e, automatiseeritud kujul.
See artikkel on koostatud hariduslikul eesmärgil ja ei kujuta endast finants- ega investeerimisnõustamist. Investeerimisega kaasneb risk kaotada osa või kogu investeeritud kapitalist.